Eesti on minu kodu, paik, kus elavad mu lähedased ja sõbrad, koht, kus tunnen ennast hästi, maa, mille ilu üle kõige hindan. Meil on kokkuhoidvad inimesed, pea piiramatud võimalused ennast läbi töö teostada, vapustavad jaaniööd ja hingematvalt kodused jõulud. Eesti rikkuseks on kohavad laaned, silmapiirini ulatuv sinerdav meri ja inimesed, kes ei murdu igapäevaraskuste all, vaid säilitavad ikka rõõmsa meele ja usu paremasse tulevikku. Meil on ilusad naised ja mehised mehed. Seegi poole tühine põhjus Eestimaad armastada. Kui Eestit tõeliselt omaks pidada, peegeldub selles tillukeses riigis maailm kogu oma lõputus rikkuses.
Meil on arvamuste paljusus ja erinevate vaadete küllus, ent ühes oleme siin Eestis samal seisukohal – vabadusest ja õigusest ise otsustada oma maa saatust, ei tohi loobuda. Vabadus on habras kingitus, mida tuleb hoolsalt kaitsta, seepärast peame seisma oma õiguste eest, sest meie kaunis maa ja sangarlik rahvas väärib parimat. Siinjuures tuleb aga arvestada, et üksnes enda õigust taga ajades libiseb vabadus kergelt käest. Tuleb olla helde ja mõistev, üksnes siis püsime teel, mille võitlesid Eestimaa ja tema rahva jaoks välja Päästekomitee liikmed, avaldades sada aastat tagasi olulisima riikluse alusdokumendi, mis kandis nimetust „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.
Iseseisvusmanifesti sõnad kõlavad täna sama päevakajaliselt kui saja aasta eest: „Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.
Su üle Jumal valvaku
Ja võtku rohkest õnnista,
Mis iial ette võtad sa,
Mu kallis isamaa!
Elagu iseseisev demokraatline Eesti vabariik! Elagu rahvaste rahu!“
Just riigi rajajate iseseisvusmanifestis avalduv soov, kaasata ühise eesmärgi nimel kõik siin elavad inimesed rahvusest ja usutunnistusest hoolimata, muudab meie riigi eriliseks. Eesti on avatud ja mõistev ühiskond, mis samas tunnistab erinevate kultuuride, keelte ja tõekspidamiste vabadust. Sellisena ma Eestit armastangi – väikese, aga endasse uskuvana; avatuna, ent püsiväärtusi hoidvana; rahvuslust hindava, ent külalislahkena.
Eesti vabariigi 100. aastapäeval tahan õnnitleda kõiki kaasmaalasi. Olge uhked oma maa üle! Test sellist ei leia kusagilt! Elagu Eesti!
Vsevolod Jürgenson, Mustamäe linnaosakogu liige.